Religioonipedagoogika uurib usulise hariduse ja kasvatuse andmist kooli, aga ka kodu ja koguduse kontekstis. Kuna religioonipedagoogil on nii religioonialane kui ka pedagoogiline haridus, on ta võimeline analüüsima ja andma usulist haridust erinevas eas sihtrühmadele. Nii aitavad meie lõpetanud, kes kuuluvad mõnda kogudusse, kaasa selle laste- ja noorsootööle ning pidevõppele täiskasvanueas. Eriala põhirõhk on siiski usundiõpetuse õpetajate ettevalmistamisel.
Usundiõpetus koolis on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi; õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus; arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle. Religioonialane haritus on usuvabaduse tagamise eeltingimusi ühiskonnas. Usundiõpetus pole käsitletav ühegi kiriku, koguduse ega usulise ühenduse kuulutustööna ning ühtki maailmavaadet ei käsitleta õpilastele normatiivsena, vaid see lähtub tasakaalustatud teaduslikust käsitlusest. Usundiõpetuse tundides õpitakse tundma religioonide mitmekesist pärandit ning tänapäeva nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes.
Usundiõpetuse õpetajaks nii põhikooli kui gümnaasiumiastmel on võimalik õppida magistriõppes religioonipedagoogika erialal, ainult gümnaasiumi usundiõpetuse õpetajaks aga ka mõnede teiste humanitaarainete õpetajakoolituse lisaerialana.
Lisaks oma aine õpetamisele on religioonipedagoogil koolis ka teine oluline roll: ta aitab lahendada koolis usulisest mitmekesisusest tulenevaid arusaamatusi ning neid ennetada, toetada lapsi nende eksistentsiaalsete küsimuste ja probleemide puhul, samuti panustab ta kooli väärtusarendusse. Mitmed religioonipedagoogika lõpetanud töötavad koolis lisaks usundiõpetusele ka teiste ainete õpetajatena, olgu selleks ajalugu ja ühiskonnaõpetus, filosoofia, kunstiõpetus, eesti keel ja kirjandus, erinevad võõrkeeled või ka klassiõpetajatena. Religioonipedagoogika õpingute käigus on lisaeriala võimalik omandada mitmel viisil: bakalaureusetasemel kõrvalerialade kaudu (usuteaduskonnas õppides võib valida vastava kõrvaleriala teiselt õppekavalt või teisel õppekaval õppides võib valida usuteaduskonna kõrvaleriala „Usundid õpetajale“) ja magistriastmel on võimalik juurde õppida vastav lisaeriala.